Puidu niiskus

Puidu niiskus

[ Puidu väised omadused: ] [ Puidu värvus ] [ Läige, tekstuur, lõhn ] [ Puidu tekstuur ] [ Puidu lõhn ] [ Puidu niiskus ] [ Niiskusega seotud kujumuutused ] [ Puidu tihedus ]

Puidu lagunemise põhjuseks ei ole kunagi tema vanus- hoides puitu kuivana peab ta vastu aastasadu. Puidu üks suurimaid probleeme on seotud tema hügroskoopsete omadustega, st materjal muudab ja ühtlustab oma niiskust vastavalt ümbritseva õhu niiskussisaldusele ja temperatuurile. Tegemist on puidu negatiivse omadusega mida ei ole praktiliselt võimalik eemaldada, küll aga vähendada (erinevad puidukaitsevahendid).

Elavate puidurakkude protoplasmas on kuni 80% vett. Maharaiutud puidus mõjub puidu niiskuse olemasolu negatiivselt, halvendades puidu tehnilisi omadusi:

  1. toores puit on raske;
  2. kuivatamata puit mädaneb kiiremini, samuti mõjuvad kiiremini hallitus ja teised struktuuri lagundavad seened;
  3. niiskest puidust valmistatud esemed pole nii tugevad, sest tema detailid kuivavad, kõmmelduvad ja lõhenevad, eseme kasutamise iga muutub väga lühikeseks:
  4. niiske puidu pinda on väga raske kvaliteetselt viimistleda, hööveldada ja liimida;
  5. mõõdu ja kuju muutlikkus temperatuuri ja niiskuse muutudes;
  6. puidu kuivamisel tekivad kuivamislõhed.

Nende pahede tekkimiseks tuleb puitu kuivatada teatud niikusastmeni, mis vastab elutuse või eseme ekspluatatsiooni tingimustele. Niiskuse kõrvaldamise protsessi puidust auramise teel nimetatakse kuivatamiseks. Puidu niiskuseks nimetatakse puidus leviva niiskuse ja vee massi suhet vastavalt kuiva puidu massile. Niiskus avaldatakse järgmise valemi kaudu:

                                               W - niiskus,
W= m - m0  x 100%                 m - niiske puidu kogumass,
          m0                                 m0 – absoluutkuiva puidu mass.

Niiskuse mõõtmiseks kasutatakse ka elektrimõõtjaid. Seade on ehitatud põhimõttel, et sõltuvalt puidu niiskussisaldusest muutub ka elektriline takistus kahe juhtteraviku vahel, mis puitu surutakse (joonis  25). 

Niiskuse määramiseks kasutatakse veel elektromagnetilisi mõõduriistu. Selleks asetatakse mõõteseade puidu pinnale, elektromagnetilised lained läbivad puitu, määrates selle niiskuse. Mõõteriistale on märgitud, kui sügavale magnetlained ulatuvad ja kui suures vahemikus ta niiskust mõõdab (nt sügavus 20 mm, niiskus 5- 30%). Tihtipeale tuleb enne mõõtmistsisestada seadmesse mõõdetav puiduliik (pehme okaspuu, tihe lehtpuu jne).

Joonis 25. Elektrilise takistuse põhimõttel töötav niiskuse mõõtja

Elav puit sisaldab umbes 50% vett, osa niiskusest asetseb raku seintes ja osa rakkude siseruumides. Niiskus, mis asetseb raku seintes, on seotud ehk hügroskoopne vesi, paiknedes fibrillide (raku sein koosneb fibrillidest) pinnal ja moodustab nende vahele pidevaid veemolekulide kihte, paksusega kuni mõnesaja molekulini (joonis 26c).

Joonis 26. Hügroskoopne vesi rakuseintes.
a – rakk, b –tselluloosikiudude kimp kuiva puidu puhul,
c – tselluloosikiudude kimp märja puidu puhul.

Hügroskoopsuseks nimetatakse puidu omadust imeda endasse niiskust seni, kuni see tasakaalustub ümbritseva õhu niiskusega. Seega võib kuivanud puit niiskust hiljem uuesti juurde võtta ümbritsevast keskkonnast, kui viimase niiskus on selleks küllalt suur (puidus olev ligniin on aine, mis imeb enesesse niiskust).

Hügroskoopsus on puidul halvaks omaduseks, sest puidu niiskuse muutumisega kaasnevad ka kuju ja mõõtmete muutumine ning väheneb vastupanu mädanikuseentele. Kui puitu kuivatada niiskussisalduseni 0% hakkab ta kohe endasse imema ümbritseva õhu niiskust (joonis 27A). Esmalt imendub niiskus puidu rakuseina, kuid seda ainult teatud piirini, kuni rakusein niiskusest küllastub. Küllastuspiir (Wkp) saabub kõikidel puuliikidel umbes 30% (W=30%)  iiskussisalduse juures (joonis 27B). Sellisel juhul on rakuseinad maksimaalselt niiskusest küllastunud ja rakusein pundub. See seletabki asjaolu miks puit paisub.

Joonis 27. Erineva niiskussisaldusega puidurakud.
a – niiskus on väiksem kiu seina küllastuspunktist; b - niiskus on võrdne kiuseina küllastuspunktiga ( W =30%), kiu seinad on küllastunud, vaba vesi puudub; c – niiskus on üle kiuseina küllastuspunkti (W > 30%), kiu seinad on küllastunud. Vaba vesi paikneb rakuõõnsustes.

 

Niiskussisalduse suurenedes üle 30% koguneb liigne vesi rakuõõnde, soontesse ja fibrillidevahelistesse õõnsustesse. Antud niiskust nimetatakse vabaks niiskuseks (joonis 27c).

Maksimaalne vaba niiskuse sisaldus sõltub kiuõõnte mahust ja kiududevahelistest tühimikest ning on erinevatel puuliikidel 60–70% kuni 250%. Seotud niiskuse sisalduse muutumine mõjutab mitut puidu omadust (mõõtmeid, mehaanilisi omadusi). Niiskuse suurenedes üle küllastuspiiri ei muutu enam puidu ruumala vaid suureneb puidu mass.

Seega esineb niiskust puidus kolmel viisil: seotud veena ehk hügroskoopse veena, vaba veena ja keemiliselt seotud veena. Puidu niiskus sõltub puiduliigist, aastaajast ja kasvukohast. Okaspuude maltspuit on tunduvalt niiskem kui lülipuit (mööda maltspuitu transporditakse toitaineid ning on seega niiskem), lehtpuudel nii suurt erinevust ei ole. Kui puit seisab pikka aega muutumatu olekuga õhus, tekib temas püsiv niiskus.

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 15. 11. 2009. 22:26
TAMMEST TOOTED
TAMMEST TOOTED
KASEST TOOTED
KASEST TOOTED
SAAREST TOOTED
SAAREST TOOTED
LEHISEST TOOTED
LEHISEST TOOTED
KASULIK TEADA
KASULIK TEADA
Märksõnade pilv: Saarepuidust liimkilp | Tamme plank | Kasepuit / kasepuidu omadused | Täislamellist liimkilp | Tammepuidust liimkilp | Saarepuit / omadused | Kütteväärtus | Tamm / Tammepuit / Tammepuidu omadused | Saare plank | Sõrmjätkatud liimkilp | thermowood | Kasepuidust liimkilp | Liimpuittalad | Liimkilp | Puidu ja puittoodete eksport | Termopuit (mänd, kuusk) | Tihumeetrite tabel | Saarest terrassilauad | Lehisest terassilauad | Terrassilaud / terrassilauad / terraasi laud | Lehis / Lehise omadused | Kasepakk / Nõuded kasepakule
Tallnerk Grupp OÜ
Mauri tehnoküla Hoone nr.2, Kaubasadamatee 18, Papsaare küla, Audru vald, Pärnumaa