Puidu tihedus

Puidu tihedus

[ Puidu väised omadused: ] [ Puidu värvus ] [ Läige, tekstuur, lõhn ] [ Puidu tekstuur ] [ Puidu lõhn ] [ Puidu niiskus ] [ Niiskusega seotud kujumuutused ] [ Puidu tihedus ]

Puidu tihedusega seotud omadused

Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe, mille ühikuks on g/cm3 või kg/m3. Puit on ehituselt poorne materjal, mille üldruumala sisaldab nii suuri kui väikeseid õõnsusi. Puidu loomulikus olekus tähistatakse puidu tihedust mahukaaluga, seega ühe mahuühiku (puidusubstants koos kõikide õõnsustega) massina.

Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis sisaldab ta vähemal või suuremal määral vett e niiskust. Puidu tiheduse puhul peab kindlasti teadma niiskussisaldust, sest tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda. Tiheduse puhul tuleb vahet teha puidu tihedusel ja puitaine tihedusel. Puidu tihedus näitab ühe mahuühiku massi loomulikus olekus, st puit kõikide õõnsustega.

Tihedus leitakse järgmise valemiga; 

ρ=m
     V

m - puidu mass
V – puidu ruumala

Puitaine tihedus on ühe mahuühiku (ilma õõnsusteta) puitaine mass. See tihedus on määratud tselluloosi ja ligniini tihedusega. Kuna kõik puuliigid koosnevad ühest ja samast puitainest, siis ei sõltu selle tihedus puiduliigist ja on 1,5- 1,6 g/cm3 (olles raskem kui vesi).

Joonis 37. Puidu rakud on vaskpoolsel joonisel praktiliselt kokku surutud (puitaine tiheduse määramine), paremal puidurakud normaalses olekus (puidu tiheduse määramiseks)

Erinevate puiduliikide tihedusi saab võrrelda ainult siis, kui need on määratud sama niiskussisalduse juures. Seega oleks lihtsam kõiki puiduliike võrrelda absoluutselt kuivas olekus (niiskus 0%).

Puidu tiheduse määramine

  1. Puidust proovikeha kuivatadatakse 100°-lisel temperatuuril.
  2. Kuivtiheduse määramine. Määramisprotseduuri peaks kiirelt sooritama, sest absoluutselt kuiv puidutükk hakkab ümbritseva õhuga (õhk sisaldab aga alati niiskust) kokku puutudes kohe niiskust endasse tagasi imema.

Tiheduse määramiseks peab täpselt mõõtma ruumala, sest kuivatamisel tõmbub puit tugevalt kokku. Oma anisotroopse struktuuri tõttu (erisugused omadused ise suundades) võib kahanemine toimuda väga ebakorrapäraselt. Mistõttu harilike pikkusmõõteriistadega on ruumala määramine raskendatud, selle vältimiseks on standardi kohaselt tiheduse katsekeha mõõdud ainult 20x20x30 mm.

Tabel 1. Erinevate puiduliikide tiheduste skaala

 

Ebakorrapärase proovikeha ruumala täpseks määramiseks tuleks see uputada elavhõbedasse, sest vesi ja teised laialt kasutatavad vedelikud võivad puitmaterjali tungides põhjustada ebatäpseid tulemusi. Arvestades eespool mainitud kitsendusi, toimub kuivtiheduse praktiline määramine järgmiselt:

puidu mass määratakse absoluutkuivas olekus, ruumala mõõdetakse harilikult enne puidu kuivatamist õhukuivas olekus, st niiskussisaldusel 12 või 15%. Tihedus (r) tähistatakse vastava indeksiga r 0,12, mis tähendab, et puidu mass on määratud niiskuse juures 0% ja ruumala mõõdetud proovikeha 12% niiskussisaldusel. Indeks võimaldab seega anda informatsiooni puidu tiheduse määramise kohta erinevate niiskussisalduste juures.

absoluutkuiva puidu mass (g)_ = r0,15
puit niiskusega 15% (cm3)

Tabelis 1 on võrreldud erinevate puiduliikide tihedusi 15% niiskussisalduse juures (r0,12)

Puidu mahukaalude suur erinevus tuleneb peamiselt puidu siseehituse erinevustest. Kui puidu rakud on suured ja õhukeseseinalised, on puidu kaal väike. Maailma üks kergeimaid puid on balsa (Ochroma lagopus), mille tihedus on 170 kg/m3. Üks raskeim puit on aga eebenipuu ehk mustpuu, tihedusega 900-1350 kg/m3. Ka ühe ja sama puiduliigi mahukaal võib olla erinev. Mida rohkem on puidus paksuseinalisi sügispuidurakke, seda suurema tihedusega on puit. See seletab ka asjaolu, miks vanade puude mahukaal on suurem kui noortel. Põhjuseid võib olla teisigi, näiteks geograafiline päritolu, vegetatsiooniperioodi pikkus ja ümbruskonna füsioloogiline ja mehhaaniline mõju (näiteks soojus, niiskus, mullastik, kõrgus merepinnast jmt).

Võib öelda, et puidu tihedus sõltub puidusubstantsi kogusest, st puit on seda tihedam, mida vähem on temas õõnsusi e poore. Puidu tihedus suurendab järgmisi puidu omadusi:

Puidu niiskussisalduse muutus mõjutab tugevalt nii selle tihedust kui ka teisi puiduomadusi, seda eriti niiskuse langemisel alla kiuseina niiskuse küllastuspunkti, st alla 25.. .30%. Oma poorse ehituse tõttu võib puit endasse imeda palju rohkem vett, kui on ta kuivaine mass. Maltspuidu niiskussisaldus võib ületada isegi 200% .

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 15. 11. 2009. 22:27
TAMMEST TOOTED
TAMMEST TOOTED
KASEST TOOTED
KASEST TOOTED
SAAREST TOOTED
SAAREST TOOTED
LEHISEST TOOTED
LEHISEST TOOTED
KASULIK TEADA
KASULIK TEADA
Märksõnade pilv: Liimpuit kandetalad | Liimpuittalad | Tamm / Tammepuit / Tammepuidu omadused | Kasepuidust liimkilp | Kasepakk / Nõuded kasepakule | Tamme plank | Puidu ja puittoodete eksport | Kasepuit / kasepuidu omadused | Sõrmjätkatud liimkilp | Tihumeetrite tabel | Saarepuit / omadused | Saarest terrassilauad | Saare plank | Kütteväärtus | Saarepuidust liimkilp | Termopuit (mänd, kuusk) | Liimkilp | Terrassilaud / terrassilauad / terraasi laud | Lehisest terassilauad | Täislamellist liimkilp | Kase plank
Tallnerk Grupp OÜ
Mauri tehnoküla Hoone nr.2, Kaubasadamatee 18, Papsaare küla, Audru vald, Pärnumaa