Puidu soojusomadused

Puidu soojusomadused

Puidu füüsilised omadused: ] [ Puidu väised omadused ] [ Puidu soojusomadused ] [ Puidu akustilisi omadusi ] [ Puidu elektrilised omadused ] [ Puidu teisi omadusi ]

Soojusjuhtivus

Puit on poorse ehituse tõttu võrdlemisi halb soojusjuht. Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka vattides, mis läbib puitmaterjali (pindalaga m2 ja paksusega 1 m), kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1°C.

Soojusjuhtivuse ühikuks on seega vatt /meeter x °K.

K - Soojusjuhtivuse koefitsient, tähis λ

Nimetatud koefitsient võrdub soojuse hulgaga kilokalorites, mis läbib puitu 1 tunni jooksul tema ühelt pinnalt, pindala m2, teisele sama suurele pinnale pindade vahekaugusega 1 m ja temperatuuri erinevusega 1° C, seega vt tabel 2.

λ = kcal / meeter x tund x °C

Soojusjuhtivus erinevates materjalides tuleneb eelkõige nende füüsikalistest omadustest (eelkõige tihedusest) vt. tabel 2.

Tabel 2. Soojusjuhtivus erinevates materjalides

 

Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, aga vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem Õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam puit, seda suurem on soojusjuhtivus. Puidu väike soojusjuhtivus, võrrelduna teiste materjalidega, on andnud talle rahvamajanduses laialdase kasutamise ehitusmaterjalina, näiteks puidu soojusjuhtivus on 4 korda väiksem tellisest jne.

Soojusmahtuvus

Soojusmahtuvuseks nimetatakse sellist soojuse hulka kilod˛aulides, mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra ja selle ühikuks on kj/kg °C. Soojusmahtuvus ei olene puidu tihedusest ja puuliigist, küll aga sõltub suurel määral puidu niiskusest.

Puidul on madal soojusjuhtivus, kuid suur soojusmahtuvus, mistõttu on puit hea ehitusmaterjal näiteks seinteks, lagedeks ja põrandateks. Samuti on puit sobiv materjal kastrulite ja tööriistade käepidemeteks.

Energiasisaldus e kütteväärtus e kalorsus

Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse soojushulka d˛aulides, mis on keemiliselt seotud 1 kg puitaines. Põlemisel antud energia vabaneb. Lahtiseletatult - orgaanilised ühendid, millest puit koosneb, omavad võimet põleda. Seepärast kasutatakse puitu üha enam kütteks. Iga kütteliigi korral hinnatakse tema kütte -väärtust, mille juures mõeldakse soojuse kogust, mis saadakse 1 kg kütteaine põlemisel või põletamisel ja nimetatakse absoluutseks (kaaluliseks) kütteväärtuseks. Seda mõõdetakse d˛aulides või kalorites, s.o soojuskogus, mis kulub 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 °C võrra.

Puidu kütteväärtus ei ole eriti suur ja teoreetiliselt on see 19 MJ/kg (4520 kcal/kg) ning kõigub 19,7...21,4 MJ/kg (4700...5100 kcal/kg). Puidu niiskuse suurenemisel kütteväärtus alaneb, sest puidu põlemisel osa soojust kulutatakse puidus esineva vee aurustamiseks. Küttepuit ei saa kunagi absoluutselt kuiv olla, vaatamata isegi mitmeaastasele välisõhus kuivamisele, jääb selle niiskus 20% piiresse.

Puidu absoluutne kütteväärtus erineb puuliikide viisi väga vähe, seepärast määratakse praktika jaoks kütteväärtus mahuühiku, mitte kaaluühiku kohta ja sel juhul on tegemist mahulise ehk suhtelise kütteväärtusega, s.o soojuse kogus, mis saadakse ühe mahuühiku absoluutselt kuiva puidu põlemisel või põletamisel.

Suhteline kütteväärtus kõigub puuliigiti ning määravaks saab puidu tihedus, sest tihedamate (raskemate) puuliikide puit on puitainerikkam ja seega suurema kütteväärtusega. Suhtelise kütteväärtuse alusel, milles määravaks on puidu tihedus, kujuneks puidu küttevõime puuliigiti järgnevaks: valgepöök, tamm, saar, pöök, vaher, kask, lepp, mänd, haab, kuusk, pärn, pappel.

Puidu põlemisel 260.. .275°C juures eraldub juba nii palju soojust. Kuid miks teinekord kuiv puit põledes praksub? Põhjus on selles, et temperatuuri tõustes rakkudes vee asemel olev õhk paisub ja purustab praksudes rakukestad. Kõige enam praksub põledes lehise puit, järgnevad nulg ja kuusk, seepärast neid ka mitte kasutada lahtistes kaminates.

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 15. 11. 2009. 22:22
TAMMEST TOOTED
TAMMEST TOOTED
KASEST TOOTED
KASEST TOOTED
SAAREST TOOTED
SAAREST TOOTED
LEHISEST TOOTED
LEHISEST TOOTED
KASULIK TEADA
KASULIK TEADA
Märksõnade pilv: Puidu ja puittoodete eksport | Tamm / Tammepuit / Tammepuidu omadused | Terrassilaud / terrassilauad / terraasi laud | Liimpuittalad | Saarepuit / omadused | Kütteväärtus | Tamme plank | Saarepuidust liimkilp | Lehis / Lehise omadused | Kasepuidust liimkilp | Kase plank | Termopuit (mänd, kuusk) | Saarest terrassilauad | thermowood | Kasepakk / Nõuded kasepakule | Tihumeetrite tabel | Täislamellist liimkilp | Lehisest terassilauad | Saare plank | Tammepuidust liimkilp | Sõrmjätkatud liimkilp
Tallnerk Grupp OÜ
Mauri tehnoküla Hoone nr.2, Kaubasadamatee 18, Papsaare küla, Audru vald, Pärnumaa